Kadrina kultuuritänav

Viru tn 8 maja

Kui maja seinad saaksid rääkida, siis „Krimmi“ maja kuulaks iga Eesti kultuuri huviline kikkiskõrvu. Kadrina kultuurielu ja Hariduse Seltsi eestvedajate Krimmide pere kolis siia tõenäoliselt 1920. aasta lõpus. Aleksander Krimmi ja tema abikaasa Liisa silmapaistva tegevuse ja laia tutvusringkonna tõttu külastasid 1930ndatel nende kodu paljud tolleaegsed kultuuriinimesed: Karl-Eduard Sööt, Elmar Päss, Bernard Kangro, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, Eduard ja Gerda Laugaste, üliõpilasselts eesotsas August Annistiga, Jakob Liiv, Hendrik Prants, Gustav Suits.

Ka majaelanike järgmine põlvkond, Aleksandri ja Liisa tütar Aino Undla-Põldmäe ning tema abikaasa Rudolf Põldmäe, on andnud suure panuse Eesti kirjandusteadusse ja kultuurilukku. Aino tegi seda eelkõige Lydia Koidula uurijana ja Rudolf rahvaluule koguja, laulupidude uurija ning C.R. Jakobsoni elutöö tutvustajana. Sarnaselt tuhandete teiste eesti peredega tegid Põldmäed läbi Siberi kannatused ning said kodumajja naasta alles 1950ndate lõpus. Alguses elati majas aasta ringi, kuid alates 1972. aastast kasutati oma majapoolt pigem suvekoduna. Alates 1962. aastast sai poole maja omanikuks Gustav Heinrich Kruusvald, kes töötas Kadrinas aastaid päevapiltniku ja kellassepana. Kutselise fotograafina jäädvustas ta Kadrina linna- ja loodusvaateid, seltsielu sündmusi, tegi etnograafilisi fotosid ning pildistas täiesti tavalisi erilisi Kadrina inimesi.