Aleksander Krimm sündis 1868. aastal Alatskivi vallas talurentniku pojana. Pärast koolipõlve ja õpetajatööd Väike-Maarja kihelkonnas jõudis ta 1893. aastal Kadrinasse, kus töötas 27 aastat Undla vallakirjutajana ning hiljem osaühingu Viru tärklisevabrikus.
Kadrina ajalukku läks Aleksander Krimm kultuuri- ja seltsielu edendajana. Võib julgelt öelda, et Kadrinas polnud seltsi, ühingut ega nõukogu, mille tööst või juhtimisest poleks Aleksander osa võtnud. Kuid Krimmi elutööks tuleb lugeda Kadrina Hariduse Seltsi eestvedamist. Aleksandri ja tema abikaasa Liisa Krimmi hingestatud tegutsemine näitemängude, pidude ja väljamüükide korraldamisel olid seltsi püsimise nurgakiviks. Paljuski tänu Krimmide oskusele rahvast kaasata ja innustada rajati Kadrina kool ning ehitati nii vana seltsimaja Kruusimäe kõrtsi kõrvale kui ka uus seltsimaja, mida täna tunneme Kadrina rahvamajana.