Kadrina kultuuritänav

Kadrina rahvamaja

1905. aasta revolutsiooni tõttu sai rahvas mõningad võimalused noorsookasvatus- ja haridusseltside asutamise kaudu omal jõul koole asutada ja ülal pidada. Seda võimalust ei jätnud Kadrina ärksamad inimesed kasutamata.

1906. aasta suvel tulid kokku vallakirjutaja Aleksander Krimm, kirikuõpetaja Johannes Luther, Imastu külakooli õpetaja Jaan Viikmann, postkontori ülem Peeter Mets ja taluperemees Madis Lemnits. Nad asutasid Tartu Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Kadrina osakonna, kes seadis oma esimeseks ülesandeks kõrgema algkooli loomise. Vastloodud seltsi esimest, 1907. aasta aruannet alustab esimees – Kadrina koguduse köster Joosep Siiak – nii: „Kõik rahwused tunnewad seda selgeste ära, et rahwa haridus jõud on, ilma milleta rahwas ei waimliselt ega majandusliselt kosuda ei või.“

Järgneva 35 aasta jooksul – kuni seltside sundlikvideerimiseni 1940. a – pidas suur hulk Kadrina kihelkonna naisi ja mehi oma palgatöö kõrval loomulikuks ja aateliseks kodupaiga kultuuri- ja hariduselu edendamist läbi Hariduse Seltsi tegevuse. Seltsi juhatas aastail 1909-1936 Aleksander Krimm. Oma peaeesmärgi – kooli asutamise – nimel otsis selts võimalusi raha kogumiseks. Peamine neist oli isetegevus: näitemängud, laulukoorid ja rahvatantsud tulupidudel. Polnud puudust esinejatest, küll aga peoruumist. Esimesed aastad oli selleks tolleaegse vallamaja saal. 1912. aastal ehitati ühisel jõul püünega seltsimaja otse vastu Kruu simäe kõrtsi lõunaotsa. 1930. aastaks oli seltsis mitme aasta jooksul küpsenud mõte ehitada uus maja, ikka eesmärgiga teenida nii kultuurialdist rahvast kui ka seltsi ettevõtmisteks tulu.

Ei ole liiast tituleerida seltsi juhatust tulihingeliseks, sest ainult niisugune suhtumine tegi võimalikuks võimatu. Loodi hoiu-laenu ühistu. Aleksander Krimm jättis vallakirjutaja ameti ja asus tööle tärklisevabriku kassapidajana, et olla lähemal uue maja ehitustandrile. Hiljem on ta meenutanud, et inimesed püüdsid tänaval temast kaugemalt mööduda, sest tundsid järjekordse annetuse küsimise ohtu. Ometi oli rahvas nõus annetama raha, tööd ja oma kallist aega. Ja uhke maja kerkis 5 kuuga! See ehitati nii oskuslikult ja vastupidavalt, et järgnevad aastakümned pole suutnud tema väärtust kahandada, kuigi esimene remont tehti alles 50 aastat pärast valmimist.

Maarahvamajad ehitati pea kõikjal mitmeotstarbelised, kuid teist nii suurt ei olnud Eestimaal pikka aega: avara lavaga saal, esinejatetoad, kinoaparaadiruum, suure pliidiga tuba perenaiste seltsile, sisseehitatud seifiga ruumid pangale, raamatukogutuba, einelaud, ruum kaitseliidule ja naiskodukaitsele. Panga ruumid hoone lõunatiivas. Põhjapoolses tiivas oli einelaud, mida pidas usin näitemängude lavastaja ning karakternäitleja Eduard Lammer.

Ärklitoad olid korteriteks palju aastaid. Selline oli saavutus, mille need tublid inimesed ehitasid, etlesid, tantsid ja laulsid sillaks meieni, kes me tänapäeval võime seda ajaloo ja traditsioonidega maja keset Kadrinat ikka omaks pidada.

Rahvamaja lõunatiivas, ruumides, kus algselt oli asunud kohalik pank, leidis 20 aastat peavarju Kadrina nõukogude aegne omavalitsusorgan – külanõukogu. Maja teisel korrusel paiknes kuni 1996. aastani raamatukogu. Kuni 1959. aastani elas maja teise korruse tubades ja toekestes terve hulk inimesi. Siis keelustas tuletõrje maja ruumide korteriteks kasutamise kui tuleohtliku nähtuse. 1950-1960ndatel aastatel töötas ühes ruumis Kadrina juuksuritöökoda. 1990ndate algul alustas seal ehitusühistu OTO kontor. Pärast viimase lahkumist asub ruumis loomaarsti kabinet. Endise külanõukogu ruumides on tegutsenud nii nõelravi kabinet, kingsepa töötuba, second hand pood ja nüüd Kadrina Pasunakoori prooviruum.