Kadrina kultuuritänav

Pritsumaja

Tuletõrjeseltsi loomise mõtet arutati Kadrinas esimest korda 1924. aasta suvel, kui põletava probleemi lahendamiseks kutsuti kokku erikomisjon. Komisjoni eestvedajad olid kaupmehed Jüri Balder ja Hans Fels, tärklisetehase kassapidaja Aleksander Krimm ja kohalik köster August Siiak. Seltsi loomisega seonduv asjaajamine usaldati tärklisetehase juhatajale Georg Mägile ning tema toimetusel saigi Kadrina Vabatahtlik Tuletõrje Ühing 1924. aasta oktoobriks asutatud.

Tegevust suudeti alustada küll alles 1927. aastal, kuid sama aasta lõpuks tõi tuletõrjumise ja ühistegevuse õhin kokku üle 70 mehe ja naise ning tekkis vajadus kõigi tuletõrje - vahenditega varustatud kooskäimiskoha järele. Nii mõõdeti ühingule aleviku maast oma maatükk, millele ehitati uus mitme funktsiooniga pritsumaja.

Uues majas oli kaks saali. Suuremat saali kasutati tantsuruumina, väiksem saal oli lavaga. Sissepääs saalidesse oli praeguse laululavapoolselt küljelt. Vastasküljelt pääses läbi esiku ja koridori mitmesse väiksesse ruumi, mida kasutasid peamiselt esinejad. Kahe soetatud pritsi jaoks tehti põhja poole laudkuur.

Ehituseks saadi raha pidude ja heategevusmüükide korraldamisest ning abi saadi ka toetustest ja pangalaenust. Maja, mis läks maksma umbes 7000 kr, ehitati väike, kuid kavatsusega seda hiljem juurdeehituse abil suurendada nii, et sellest kujuneks seltsimaja. Et aga peagi valmis haridusseltsi uus rahvamaja, kadus ka pritsumaja laiendamise vajadus. Pritsumaja ehitati valmis poole aastaga ja õnnistati sisse 14. detsembril 1929.

Vabatahtliku tuletõrje traditsioon ei kadunud Kadrinast ka Nõukogude okupatsiooni ajal, kuid Kadrina valla VTÜ sai uue hoo sisse taasiseseisvunud Eestis 1994. aastal.